Kuidas glükomannan aitab kaalu langetada?

Tervise Arengu Instituudi poolt 2014. aastal läbiviidud Eesti täiskasvanute (16-64-aastaste) tervisekäitumuse uuringu kohaselt oli ülekaalulisi inimesi 32,5% ja rasvunuid 19,5%. Kümme aastat varem ehk 2004. aastal olid need arvud vastavalt 28,4% ja 14,4%.  Seega võib öelda, et üle pooltel Eesti inimestel on kehakaal soovituslikust suurem. See tähendab, et uuringu kohaselt on eestlastest ligi 52% ülekaalulised või rasvunud.

Peamiselt peetakse ülekaalulisuse põhjustajaks ebatervislikke toiduvalikuid ja vähest liikumist. Viimastel aastatel otsitakse “imevahendit”, mis võiks rahvusvahelisele rasvumise epideemiale leevendust pakkuda. Kas rahvasuus imevahendiks tituleeritud kiudaine,  glükomannan, võib olla lahendus ülekaalulisusele?

Mis on glükomannan?

Glükomannan kuulub kiudainete hulka. Tegemist on veeslahustuva kiudainega, mida saadakse Aasia riikidest konjaki taime juurtest, aga ka Kreekas ja Türgis kasvavatest teatud sorti orhidee juurtest. Samuti leidub glükomannanit osades okaspuudes. Peamiselt kasutatakse glükomannani allikana aga konjaki taime.

Ka toiduainetööstus kasutab glükomannanit, peamiselt pakendaja ja emulgaatorina. Glükomannani sisaldus toitudes tähistatakse tähisega E425.  Glükomannan on üks olulisemaid komponente ka shirataki nuudlites, mis on oma peaaegu 0-kaloraažiga populaarsust kogumas.

Varasemalt on glükomannanit müüdud ka kui toidulisandit, mis aitab kõhukinnisuse vastu ning kui kolesteroolitaseme alandajat. 2010. aastast alates omistati sellele ka kaalulangetav mõju

Kiudained ja nende kasulikkus

Kiudaineid on väga erinevaid. Suures plaanis võib neid jaotada polüsahhariidseteks ja mittepolüsahhariidseteks.

Polüsahhariidsed kiudained jaotuvad omakorda kaheks-  vees lahustuvateks  ja lahustumatuteks.  Vesilahustuvate hulka kuuluvad põhiliselt pektiinid. Neid leidub puu-, kaun-, ja teraviljades. Pektiinide lahused tarretuvad kergesti. Lahustuvad kiudained imavad endasse vett ja moodustavad viskoosse geeli, mis pikendab seedimise aega. Geel seob ka teatavaid toidu komponente, takistades nende imendumist. Lahustuvad kiudained aegulastavad glükoosi imendumist verre, olleks suurepärased veresuhkru taseme kontrollijad. 

Vees lahustumatute kiudainete põhinesindaja on tselluloos. Seda ei suuda inimorganism seedida, kuid see suurendab toidukördi mahtu, kiirendab selle edasiliikumist peensooles ja soodustab lima eritumist jämesooles. Lahustumatud kiudained seovad endaga palju vett suurendades toidumassi ja tekitades täiskõhutunde, mis vähendab söödava toidu hulka. Kiudained ergutavad ka mao ja soolestiku motoorikat ning aitavad vältida kõhukinnisust. Lahustumatuid kiudaineid leidub eeskätt seemnetes ja puuviljades, samuti täisteraviljas.

Kiudainete optimaalne soovitus täiskasvanutele on naistel minimaalselt 25 ja meestel minimaalselt 35 grammi päevas, sõltuvalt päevasest energiavajadusest (ca 13 g kiudaineid 1000 kcal kohta). Liigse kiudainete tarbimisega seondub vaid üks oht. Suur hulk, pikaajaliselt päevas üle 50-60 g päevas, võib häirida mõnede mineraalainete imendumist tekitades organismis nende puuduse. Eeskätt kehtib see kiudainelisanditega liialdamise või kliide tarvitamise puhul. Normaalsetes annustes aga kiudained või neid sisaldavad toidulisandid toitainete imendumist ei mõjuta.

Kuidas glükomannan toimib?

Glükomannanile omistatakse kaalulangetavat efekti enim kiudainetest just selle eriliselt võimsa vett imava võime tõttu. Ta võib imada endast 50 korda rohkem vedelikku.  Kui panna klaasi vee sisse vaid pisut glükomannanit, suudab ta selle geeljaks muuta.  Nii toimib ta ka maos, tekitades kiiresti täiskõhutunde, aidates seeläbi vähem süüa ning lükates edasi kõhutühjenemise tunnet.