Värske ema väljakutsed

Sünnitusjärgne aeg on värskele emmele väljakutseid täis. Ühel ajal tuleb harjuda uute rutiinidega ning teisalt toetada oma keha, et rinnapiima tootmine oleks kvaliteetne ning raseduseelne vorm ei laseks ennast liialt kaua oodata. Õnneks ulatab sel eluetapil ka loodus oma abikäe ning mõned head asjad võivad õigesti tegutsemise korral juhtuda kui iseenesest.

Teele Teder, toitumisnõustaja

Üldiselt polegi rasedusajal kogunenud üleliigse rasvavoldi pärast vaja südant valutada. Raseduse ajal kogunenud rasvavarud on füsioloogiliselt mõeldud rinnapiima tekkeks. Rinnapiima süntees tervikuna vajab umbes 650–700 kcal lisaenergiat, millest 500 kcal võiks tulla juurde toiduga ja 200 kcal võetakse organismi rasvadepoodest. Nendel emadel, kelle kehakaal tõusis raseduse ajal väga vähe või kes juba enne rasedust olid alakaalulised või alaealistel rasedatel, kelle oma keha alles kasvab, võib depoodes puududa üleliigne rasv, mida kasutada rinnapiima tootmiseks ning kogu lisaenergia peaks siis tulema igapäevasest toidust. Kuuekuulise täieliku imetamise (s.o kui imiku ainus toit on rinnapiim) jooksul langeb ema kehakaal üldjuhul keskmiselt 7 kg ning raseduse ajal tekkinud lisakilod kaovad. Loomulikult on see individuaalne ja realiseerub siis, kui toiduenergia saamine ja kulutamine on omavahel tasakaalus. Kui raseduse ajal on lisakilosid kogunenud rohkem (kaaluiive on olnud soovituslikust 10–15 kg-st oluliselt suurem), siis võtab nende kulutamine rohkem aega. Pikemaajaline imetamine võib seejuures olla abiks.

Süsivesikud on olulised

Vastsündinuga elu võib olla mitmeti keerukas ning värske ema enda vajadused võivad jääda tähelepanuta. Näiteks unevajadus. Unedefitsiit paneb aga organismi nõudma peamiselt kiireid süsivesikuid nagu saiakesed, rämpstoit või mõni kaloririkas magustoit. Suurenenud energiavajadus imetamise ajal tuleks suures osas katta süsivesikutega, kuid mitte kiirete vaid aeglaselt imenduvatega. Laktatsiooni esimestel kuudel ja sünnitusjärgsel perioodil on ka väga oluline suurem kiudainete sisaldus toidus, et kompenseerida lõtvunud kõhulihaseid ning  langenud soole peristaltikat ja tagada jääkainete väljutamine ema organismist. Kiudained aitavad ka glükoosi imendumist stabiliseerida ning langetavad kolesterooli taset veres. Erilise tähtsusega on väikese glükeemilise indeksiga toiduained, mis pikema aja jooksul imendudes hoiavad veresuhkru stabiilse ehk muuhulgas ka ühtlase energiataseme kogu päeva lõikes.  Heaks süsivesikuallikaks on täistera leib ja sepik, puu- ja köögiviljad, tatar, kaerahelbed ning riis.

Suurenenud vedelikuvajadus

Aga mitte ainult toidu kaloraaž ja kvaliteet pole tähtsad, vaid tähelepanu tuleb kindlasti pöörata ka vedelikele. Imetavad emad peaksid tarbima täiendavalt keskmiselt 600–700 ml vedelikku päevas, aga täpsem kogus sõltub eelkõige rinnaga toitmise mahust ja sagedusest. Lisavedelik on vajalik organismi sisekeskkonna säilitamiseks, et kompenseerida vee kogust, mis väljub kehast rinnapiimaga. Imetava ema vedelikuvajadus võib olla väga erinev sõltuvalt tema kehakaalust, laktatsiooni staadiumist, lapse vanusest, imetatavate laste arvust ja täielikust või osalisest imetamisest. Esimestel imetamise nädalatel ei ole lisavedelik tavaliselt vajalik, sest järsk hormonaalne muutus sünnitusel põhjustab raseduse ajal naise keha kudedesse kogunenud lisavedeliku vabanemise. Kõige rohkem lisavedelikku vajavad imetavad emad tavaliselt lapse 2.–5. elukuuni, kui laps on ainult rinnapiimatoidul ning tema poolt ööpäevas tarbitava rinnapiima kogus suureneb pidevalt.

Joogid, mida vältida

Seda, et rinnaga toitmise ajal ei tohi alkoholi juua on vist juba kõigile teada. Alkohol imendub ka rinnapiima ja suuremates kogustes võib põhjustada imiku alkoholimürgituse. Teine asi mida võiks vältida on kofeiin. Ka see imendub rinnapiima ja võib imiku kehas esimestel kuudel kuhjuda, sest tema maks ei suuda veel täie koormusega töötada ja kofeiini kehast eemaldada. Kofeiini kogunemine võib muuta imiku rahutuks, erutatuks ja seetõttu võib imik palju nutta. Lisaks on leidnud kinnitust väited, et kofeiini liigtarvitamine imetamise ajal vähendab rinnapiima hulka.

Ema peab kindlasti saama piisavas koguses kõiki vajalikke toitaineid ennekõike selleks, et vältida vitamiinide ja mineraalainete defitsiiti. Samas on imetavatel emadel vahel raske leida aega enda vajaduste eest hoolitsemiseks – näiteks endale toidu valmistamiseks või isegi söömiseks. Tugeva alatoitluse korral on tähelepanuväärne, et emapiima komponendid – valgud, rasvad, süsivesikud – jäävad ka siis lapsele soodsasse vahekorda ja õigesse koostisesse. Küll aga võib niisugusel puhul emapiima üldkogus olla umbes 1/3 võrra oodatust väiksem.

Reztart tooted saavad ka värskele emale olla toeks, sest need on madala glükeemilise koormusega, kiudainerikkad ning sisaldavad igapäevaselt vajalikke vitamiine ning mineraalaineid.

Allikas: Eesti Ämmaemandate Ühing